Pärast jumalateenistust suundus kirikutäis rahvast surnuaeda V. Reimani hauale, kõige ees koguduse juhatuse esimees Hovard Nurme sinimustvalge ja vallavanem Kalevi Kaur valla lipuga. Valla huvi ja toetus kohaliku suurkuju mälestuse jäädvustamisel on märkimisväärne. Kui paljud piirkonnad rõhutavad oma eripärana loodust, arenenud tööstust või lähedust suurlinnale, siis Kolga-Jaani on uhke oma ajaloole ja V. Reimani tegevusele, millest mitu tahku võiks kujundada Eesti tulevikku. Sama mõtet kandis Peeter Tulviste sõnavõtt.

Eesti on saanud viimasel ajal etteheited liigse mineviku meenutamise pärast, kuid just oma ajalookogemusi ühiskonna arenguks kasutades saadaks meid edu.
Maameheliku kehakinnituse järel jätkus päev Eesti Rahva Muuseumi Näitusemaja juhataja Kristjan Raba juhatamisel ettekannetega. Kirjandusmuuseumi noored teadurid Kristin Liba ja Helle Maaslieb andsid ülevaate kirjandusmuuseumi isikuarhiividest ja Villem Reimani memoriaalarhiivist.

Kirjanik Hando Runnel tõi esile inimliku mõõtme Reimani elus. Tänu oma töökusele, põhjalikkusele, mitmekülgsusele ja teedrajavale tegevusele võivad selle põlvkonna suurkujud omandada ebamaise oreooli. Kuid nende suurus seisab selles, et nad on esimese põlvkonna rahvuslik eliit, kes talutubadest välja kasvades lõi rahvusteadliku, intellektuaalse, edasipüüdliku kultuuriruumi, mis sai aluseks iseseisvusele ja kultuuri arengule.
Tiina Tafenau nimetas oma ettekandes V. Reimani eesti genealoogia isaks, sest just tema ja Martin Lipu sulest ilmus esimene üleskutse uurida eestlaste sugupuid. T. Tafenau töö tulemusena on nüüd Kolga-Jaani pastoraadi muuseumitoas põhjalik ülevaade V. Reimani sugupuust.

Järgnenud raamatuesitlusel tutvustati V. Reimani Kolleegiumi eestvõttel kirjastuses Ilmamaa välja antud August Palmi esmakordselt 1937. aastal avaldatud põhjalikku monograafiat. Esitluse muutis südamlikuks autori tütre Hille Palmi kohalviibimine, kes oli õnnelik, et tema isa töö on veel seitsekümmend aastat hiljem ajakohane.