VILLEM REIMANI KOLLEEGIUM
Mittetulundusühing Villem Reimani Kolleegium asutati 28. juulil 2002 Kolga-Jaani kiriku pastoraadis.
Villem Reimani Kolleegium on loodud Villem Reimani tööde ja vaimse pärandi hoidmise ja levitamise ning tema isiku ja vaimsuse tutvustamise eesmärgil.
Kolleegiumi asutamise idee sündis 2001. aastal, 10. juunil Kolga-Jaanis , kui tähistati Villem Reimani 140. sünniaastapäeva.
Kolleegiumi asutajateks olid Peeter Tulviste, Tiia Tulviste, Anti Sepri, Urmas Petti, Hando Runnel, Piret Noorhani, Tiit Rosenberg, Hovard Nurme, Kristjan Raba, Helir-Valdor Seeder ja Ants Tooming.
Kolleegiumi esimesse kolmeliikmelisse juhatusse kuulusid: Ants Tooming, Kolga-Jaani koguduse õpetaja; dr. Urmas Petti, Tartu Ülikooli- Jaani koguduse õpetaja ning Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud ja Piret Noorhani Eesti Kirjandusmuuseumist.
Sügiskoosolekul 2002 sõnastati täpsemalt kolleegiumi tegevuse eesmärk. Eesmärgid on samad mis Villem Reimani Mälestamise Komitee seadis juba 1920 aastatel.
Olulisemad neist:
- taastada Reimani ausamas Tartu Toomemäel
- koostada Reimani teoste väljaandmise kava,
- koondada ja korrastada Reimani viimasel ajal avastatud kirjavahetused
- olemasolevate paberite ja dokumentide korrastamine,
- mälestuste ja fotode koondamine ja kogumine
- Reimani sugupuu koostamine
- bibliograafia koostamine
Lisaks seatud eesmärkidele võttis kolleegium enesele ka meeldiva ülesande, pakkuda oma liikmetele seltskondlikku ja sõbralikku omavahelist läbikäimist ning üksteist tegemistes nõu ja jõu ja poolehoiuga toetada.
Kolleegium on oma neljateistkümne-aastase tegevuse jooksul koondanud Reimani kirjalikku ja vaimset pärandit. Neljal korral on peetud Kolga-Jaanis Villem Reimani konverents.
2011. aastal peeti suurmehe 150. sünniaastapäeva puhul konverents Eesti Üliõpilaste Seltsi majas Tartus ning Reimani 155. sünniaastapäeva tähistati märtsis 2016 Tartu Postimehe majas.
2003. aasta Eesti Kiriku taskukalendri kaanekujunduseks esitati Kolga-Jaani kiriku altarivitraaz, mille Reiman 1903 aastal Riiast tellis. Samas kalendris avaldati kirjutis Villem Reimani poolt tehtud kiriku ehituslikest ümberkorraldustest 1903 aastal.
Kolleegiumi abiga täiendatud Kolga-Jaani pastoraadis asuvat Reimani mälestustuba, pastoraadi külge on asetatud V. Reimani toa olemasolust teatav kivitahvel. Kivitahvliga tähistati 2004. a. juulis ka Reimani sünnikoht, Pauna talu. Koos Tartu linnavalitsusega valmistati ette ja korraldati 29. juunil 2004 Villem Reimani ausamba taasavamine Tartu Toomemäel. Peakõnelejaks oli president Lennart Meri. Selleks puhuks andis kolleegium välja ka V. Reimani isikut tutvustava voldiku. Reimani kaasaegsete mälestuste ja kirjutistega täiendatud kordustrükina anti juunis 2005 välja August Palmi 1937 aastal ilmunud raamat “Villem Reiman“ . 2005 valmis Villem Reimani sugupuu tabel.
2008 aastal ilmus aastaraamat „Koguja“ 352 lk. 2008 aastal Eesti Mõtteloo sarjas „Villem Reian“ 2010 aastal Villem Reimani ja Jakob Hurda kirjavahetus.
Kolleegiumi eestvedamisel on ilmunud postmark Villem Reiman 150.
Villem Reimani Kolleegium on koos käinud Reimaniga seotud paikades, Kolga-Jaani pastoraadis ja Reimani nimelises rahvamajas, Tartu Kirjandusmuuseumis, Eesti Üliõpilaste Seltsi majas, Tartu Kirjanike Majas, Pauna talus Tipul, Kõpu surnuaial ja kirikus, Pärnu Kuninga tänava koolihoones, kus Reiman omandas gümnaasiumihariduse, Narvas, Valgas, Saaremaal, Cesises, Riias ja Tallinnas.
Koosolekuid on peetud ka mujal, nagu näiteks korporatsiooni Fraternitas Liviensis Tartu konvendi majas.
Tavaks saanud Reimani päevad Kolga-Jaanis on peale kolleegiumi asutamist korraldatud Kolga-Jaani koguduse ja Villem Reimani Kolleegiumi ühisettevõtmisena. Villem Reimani päevadel on olnud tavaks ka kahe üliõpilasorganisatsiooni Eesti Üliõpilaste Seltsi ja korporatsiooni Fraternitas Liviensis vaheline jalgpallimatši pidamine Kolga-Jaani staadionil.
2003. aastal korraldati Kolga-Jaanis kiriku-uuenduse 100. aastapäeva pidustused. Pidustuste raames anti välja CD Kolga-Jaani vaimulikest rahvalauludest ja avati kiriku rõduvääril Jüri Kase maalid „kakseist apostlit“
Pidustusteks valmis Villem Reimani poolt tehtud kiriku-uuenduse 100 aastapäevale pühendatud liturgiline heliteos „Luterlik jumalateenistus armulauaga, üksnes muusikas“ Autoriteks M. Jaanson, A. Tooming, U. Petti.
Kõige olulisemaks ülesandeks, mis kolleegium enesele seadis, on olnud Reimani kirjaliku pärandi uurimine ja süstematiseerimine. On püütud leida üliõpilasi, kes vastavast uurimistööst innustuksid.
Regulaarsed kolleegiumi koosolekud on toimunud igal sügisel ja kevadel. Igasuvise valjasõiduistungiga on ühiselt peetud kolleegiumi sünnipäeva.
Äramärkimist väärib kolleegiumi liikme, Hovard Nurme poolt kordasaadetu: Kolga-Jaani südames asuva Villem Reimani nimelise Rahvamaja renoveerimine ja taasavamine 2007. aasta septembris.
2016 aastal on kolleegiumi koosseis järgmine:
Andres Andresen, Mart Laar, Piret Noorhani, Hovard Nurme, Tarmo Piir, Kristjan Raba, Tiit Rosenberg, Hando Runnel, Helir-Valdor Seeder, Tarvo Siilareg, Ants Tooming, Tiia Tulviste, Peeter Tulviste.
Juhatus:
Ants Tooming esimees
Kristjn Raba abiesimees
Andres Andresen kirjatoimetaja
2002 Kolleegiumi asutajaliikmed peale asutamiskoosolekut V. Reimani ausamba ees Kolga-Jaani kirikumõisas
Tagaplaanil: Peeter Tulviste, Kristjan Raba, Tiia Tulviste, Tiit Rosenberg, Hando Runnel, Helir-Valdor Seeder, Hovard Nurme, Anti Sepri.
Eesplaanil: Urmas Petti, Piret Noorhani, Ants Tooming.
Kolleegium on igal suvel tähistanud oma aastapäeva väljasõiduga mõnda Villem Reimaniga seotud paika.
Väljasõit on saanud endale ka nime „Reis Reimani jalajälgedes“.
2003
Kolleegiumi 1. aastapäeva tähistamine Reimani sünnikohas Kõpu vallas. Teejuhtiks oli Aleksander Pärna (vasakult neljas), kes noorena suviti töötas Reimanite talus. Avo Roosma (vasakult esimene) on talu praegune omanik. Liikmetena kohal (vasakult paremale) Hovard Nurme, Ants Tooming, Piret Noorhani, Tiit Rosenberg, Peeter Tulviste, Kristian Raba ja Tiia Tulviste.
2004
Villem Reimani sünnitalu sai tähise
Eile tõstsid Villem Reimani Kolleegiumi liikmed Peeter Tulviste ja Helir-Valdor Seeder Reimani sünnikodu seinale mälestustahvli ning üks sama kolleegiumi asutajaid Hovard Nurme naelutas selle kinni.
Mälestustahvlile on kirjutatud: “Siin, Pauna talus, sündis 1861 Villem Reiman.” Selle valmistamise ja paigaldamisega tähistas Villem Reimani Kolleegium oma teist aastapäeva.
Kolleegiumi esimehe, Kolga-Jaani koguduse õpetaja Ants Toominga sõnul avaldatakse mälestustahvli avamisega ühtlasi lugupidamist Villem Reimanile kui Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlasele, kes osales 4. juunil 1884 sinimustvalge lipu pühitsemisel Otepääl.
“Sellest päevast osavõtuga pani Reiman aluse oma elutööle – eesti rahva uimasusest raputamisele,” lisas Tooming.
Ants Tooming pidas ka mälestustahvli avamise kõne.
“Villem Reimani teod olid suuremad, kui tavaliselt ühele inimesele tema elu jooksul jagub,” lausus ta. “Tahame koguda ja hoida tema pärandit.”
Pauna talu elamu, mis nüüd oma otsaseinal mälestustahvlit kannab, asub Kõpu valla Tipu küla tagamaadel Halliste jõe käärus ja heinapõldude rüpes.
“Siin oli lapsepõlves nii armas olla,” meenutasid eile eakad õde ja vend, viljandlanna Aino Kütt ja Narvas elav Heino Ilus ning avaldasid rõõmu oma vanaonu sünnikodu ausse tõstmise üle. Aastat seitsekümmend tagasi Rimmus elades olid õde ja vend sageli olnud onu Jaan Reimani suvekülalised.
“Siin on nii ilus!” kiitsid nii sugulased, külainimesed kui ka mälestuskivi avamisele tulnud ametimehed.
Pauna talukoha ilu ja auväärne iga olidki need, mis Tartu Ülikooli Botaanika- ja Ökoloogiainstituudi peavarahoidjat Avo Roosmat (pildil) Tipu tagamaadele endale suvekodu igatsema ja ostma sundisid. Ei vii sinna õiget teed ja poedki on kaugel
“Tulge ka edaspidi julgesti!” kutsus Reimanite kodu tänane peremees.
Soomaa rahvuspargi direktor Meelis Suurkask rääkis kavandatavast plaanist teha Tippu matkarada, mis ka Villem Reimani sünnikohast läbi läheks.
Helgi Kaldma,
29.07.2004, Sakala
Peeter Tulviste, Hovard Nurme ja Helir-Valdor Seeder kinnitavad mälestustahvli Pauna talu seinale.
2. aastapäeva tähistamisest osavõtnud Villem Reimani Kolleegiumi liikmed.
Hovard Nurme, Peeter Tulviste, Helir-Valdor Seeder, Ants Tooming ja Tiit Rosenberg.
Tarmo Piir (liige alates 2004. aastast) ja Kristian Raba.
2005
2. aastapäeva tähistamisest osavõtnud Villem Reimani Kolleegiumi liikmed.
Hovard Nurme, Peeter Tulviste, Helir-Valdor Seeder, Ants Tooming ja Tiit Rosenberg.
Tarmo Piir (liige alates 2004. aastast) ja Kristian Raba.
Villem Reimani Kolleegiumi kolmanda aastapäev tähistamine Kolga-Jaanis 30. juulil 2005. aastal.
Pildil: P. Noorhani, K. Raba, H. Nurme, A. Tooming, T. Tulviste, P. Tulviste, H. Runnel, T. Piir.
2006
Villem Reimani Kolleegiumi 4. aastapäeva tähistamine Pärnus 28. juulil 2006.
Seltskonnas ka kollegiumiga 2006. aastal liitunud Tarvo Siilaberg (vasakult esimene).
2007
Kolleegiumi 5. aastapäev
Villem Reimani Kolleegium Villem Reimani päeval Kolga-Jaanis 28. juulil 2007. aastal.
1. rida: A. Tooming, K. Raba, T. Piir. 2. rida: H. Nurme, U. Petti, P. Tulviste, T. Rosenberg, T. Siilaberg, H. Runnel.
2008
27.VII 2008
Kolga-Jaanis Reimani päev. Kolleegiumi aastaraamatu “Koguja” esitlus.
2009
NARVA
28. VII 2009 Villem Reimani Kolleegium Narvas
(Narva Aleksandri kirikus, Narva kindluses, Castelli restoran-kohvikus, Narva-Jõesuus)
2010
VALGA
Kolleegium külastas Valga kirikut, Läti Valkas Cimze seminarihoonet ja Jānis Cimze hauda.
Valga linnapea pakkus kolleegiumi esindajatele lõunasöögi restoranis.
2011
SAAREMAA
12. ja 13. VII
Virtsu, Kuressaare, Kihelkonna, ja muud paigad. Ööbiti Kihelkonna pastoraadis.
2012
KOLGA-JAANI 29. VII
Suvel tähistati kolleegiumi 10. aastapäeva Villem Reimani päevana Kolga-Jaanis.
Aastapäev peeti 29. juulil. Aastapäeva konverents toimus Kolga-Jaani rahvamajas.
Konverentsil pidasid ettekanded teoloog Priit Rohtmets ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
2013
KÕPU-PAUNA
29. VII Aastapäeva väljasõit Kõppu ja Paunale
2014
Lätimaa, Valmiera, Cesis, Riia
2015
Tallinn , 28.VII Kolleegiumi 13. aastapäev
Toompea, riigikogu saal, Niguliste kirik, Konsistoorium, UI õppehoone
Ühissöömaaeg kõrtsis „Turg“ Mündi tänaval.