Nii nagu on väitnud 20. sajandi Inglismaa ja maailmapoliitika suurkuju Winston Churchill, et ajalugu teevad vaid väljapaistvad isikud, on ka eestlaste hinge ja meelde jäänud peamiselt fenomenaalsed ja karismaatilised ühiskonnategelased: meie esimene president Konstantin Päts, saavutusterohke poliitik Jaan Tõnisson, ärkamisajale alusepanija Johann Voldemar Jannsen, silmapaistev väejuht Johan Laidoner või kes iganes, kelle tegemisi ja saavutusi iga eestlane parajasti tähtsamaks peab. Samas pole üldtuntuks saanud kliðee, et meie ajaloo ja kultuuriloo teadusliku uurimise isa, rahvusliku ning venestusvastase liikumise üheks vääramatuks liidriks, esimese Eesti aegsete poliitikute autoriteediks oli Villem Reiman.

Ta oli erakordse tahtejõu ja töövõimega isik, kelle suurimaks unistuseks, mis jäi tal täitumata, oli näha eestlasi vabana oma kodumaal. Selle saavutamiseks püüdis Villem Reiman eestlastesse süstida eneseteadvust ja tegevusjulgust, õhutada karskust ja eetilisust. Seda kõike tegi ta kirikuõpetajana Kolga-Jaanis, kohas, millele ta lõi hinge ja vastupidavuse, mis on säilinud tänapäevani. Kolga-Jaani austab ja peab teda meeles igavesti kui oma isa ja eestluse sümbolit.

Kõik need inimesed, kes elavad tänases Eesti Vabariigis, peavad tundma oma endisi rahvuskangelasi ja nende tegusid, soove ning neid vähemalgi määral järgima, et mitte lasta käest seda, mis kunagi vaevarikkas võitluses võideti…